varitsus 2(n), varitsuskoht 1(n), varitsuspaik 1(n)

varitsemiseks sobiv (v. selleks kohandatud) koht; koht, kus keegi varitseb (EKSS)

  • epik kahel pool maanteed oli nagu loodud vaenlaste varitsuskohaks. Kui põhjapõdrad olid juba üsna lähedal, kargasid kütid oma varitsuskohast välja. (EKSS)