ubima 1(v), upitama 3(v), upituma 1(v)
end, oma keha v. mõnd kehaosa (pingutusega) ülespoole tõstma v. teat. asendisse ajama
- Uudishimulikud olid end rinnuni aknast välja upitanud. Hüljes upitas oma tüseda kere jääkamaka otsa. Põnn ubis end jälle püsti.