Hüperonüümid:
liigutama 2(v)
solgutama 1(v), solksutama 1(v), tolgutama 1(v)

rippuda lastes hrl. vees edasi-tagasi liigutama; nõnda pesema.

  • Solgutasin ojas jalgu. Poiss solgutab silla juures hommik otsa sööta, aga kala ei näkka. Solgutas koivad puhtaks. Naised solgutavad palis hilpe. Too vett, kalad tuleb läbi solgutada. * .. ilmus ta [= nooruk] varsti jälle lävele, solgutas pikka nahkrihma ja ütles.. (Autor: A. Jakobson.)
  • Vanamees solksutab leivatükki soolvees. * Tõnu kummardus jälle kausi kohale, solksutas selles siputuspükse.. (Autor: S. Truu.)