seisevlaine 1(n), seisev laine 1(n), seisulaine 1(n)
laine, mis tekib kahe vastassuunas leviva sama lainepikkuse ja amplituudiga laine liitumisel, kusjuures antud ruumipunktis võnkeamplituud ei muutu; iseloomulik on liikumatute paisude ja sõlmede olemasolu