rõhk 3(n)

kõnes avalduv; (lingvistikas) vahend, mis eristab ja eraldab keeleüksuse tema naaberüksuste hulgas (näit. kõne põhitooni muutus ja hääle intensiivistamine, hääliku pikenemine) (EKSS)

  • Selles sõnas on rõhk teisel silbil (EKSS).