röhatama 1(v), röhitama 1(v), röhitsema 1(v)

korduvalt röhatama

  • Joob õlut ja röhatab aeg-ajalt. Söönud kõhu täis, röhatas ta mõnutundest. Mees röhatab vestluskaaslasele õllehaisu näkku.
  • Ei saanud aru, kas mees röhitas või köhatas.
  • Täissöönult, küllastunult röhitsema. Ta ei suutnud enam süüa, ainult röhitses veel. Õlu pani, ajas röhitsema. Tubli söömise järel lesib mõnust röhitsedes põõsa all. * Söödi, söödi, röhitseti valjusti ja söödi jälle. (Autor: A. Jakobson.)