põlvili olema 1(v), põlvi nõtkutama 1(v), põlvitama 1(v)
(rituaalse toiminguna, austust v. alandlikkust väljendades) põlvili olema v. laskuma; põlvili olles midagi toimetama v. tegema.
Ema põlvitas kaua poja haua juures. Põlvitavad palves. Rahvas põlvitab kabelis ja ümiseb palveid. Põlvitab risti, pühapildi, altari ees. Usklikud põlvitasid oma palvevaipadele. Keiser põlvitas paavsti ette. Põlvitasime (maha) palveks. Tüdruk põlvitab põrandal ja korjab kilde kokku. Põlvitasime terve päeva kartulivaol. Arst põlvitab kannatanu kõrvale, haige voodi ette. Põlvitavatele kaamelitele laoti koormad selga.