olenema 1(v), rippuma 1(v), sõltuma 1(v)
millegagi või kellegagi (põhjuslikus) seoses või suhtes olema, millestki või kellestki tingitud või (oluliselt) mõjutatud olema
- Perekonna käekäik olenes isa teenistusest.
- Tema otsusest ripub mitme inimese saatus. Palju ripub pilgust, millega maailma vaadatakse.