1950.-1960. aastatel prantsuse kirjanduses välja kujunenud romaanitüüp ja -suund, milles traditsiooniliste romaanikonventsioonide asemel keskenduti tegelase psüühika täpsele ja vahetule kujutamisele, kasutades sisemonoloogi, siirdkõnet ja teadvuse voolu tehnikat, samuti iseloomustab seda suunda asjade üksikasjalik kirjeldamine