nägemisvõime 1(n), nägevus 1(n)

võime tajuda silmade abil valgust, värvust, esemete kuju, mõõtmeid ja asukohta ruumis

  • Nägemisvõime on nõrgenenud, halvenenud, paranenud. Pime sai nägemisvõime tagasi, ta nägemisvõime taastus.