musi 1(n), musu 1(n), suudlus 1(n)

huultega vastu kedagi või midagi õrnalt puudutama (väljendades armastust, kiindumust või austust)

  • Plaksuga, matsuga, kerge musi. Kallistas ja andis põsele musi ka. Poiss sai, võttis tüdrukult musi. Tahab, norib musi. Magus nagu noore tüdruku musi.
  • Tahtis, noris, sai musu. Anna musu ka. Poisid on musu peale maiad. Magus nagu noore tüdruku musu. * .. kas lubad, et ma sind kingituse eest musuga tänan? (Autor: E. Vilde.)