lupsatama 1(v), plumpsatama 1(v), solksatama 1(v), sulpsatama 1(v)

korraks solksuma; solksatust tekitama.

  • Kivi lupsatas vette. Kala hüppab veest välja ja lupsatab siis tagasi. Pudelil lupsatas kork pealt. * Ta puhus suitsuotsa pitsist välja, see lupsatas põrandale. (Autor: P. Vallak.)
  • Poiss plumpsatas vette, hüppas plumpsatades jõkke. * Mul jäi suu lahti, jahtunud vareenik plumpsatas kaussi tagasi. (Autor: M. Käbin (tlk.).)
  • Vesi solksatas. * Ei solksata havi, ringita särg ega vallatle viidikas. (Autor: R. Vaidlo.)