liue 1(n), liug 1(n), liugumine 1(n), liulaskmine 1(n)

toiming, mille käigus miski liigub sujuvalt mööda pinda, jäädes samal ajal sellega kontakti

  • Mees ei püsind enam puul, / vaid liugel alla laskus. (Autor: J. Tamm.)
  • Jäätunud nõlvast alla saab pika, toreda, mõnusa liu. Vastlapäeval lasti liugu: mida pikem liug, seda pikemad linad pidid sel aastal kasvama. Saani ühtlane liug lumisel metsateel. Purilennuki hääletu liug. * Küll oli õnnis see esimene liug saabastega! (Autor: L. Hansen. )