pahameelt v. halvakspanu väljendav sõna (otsese kirumis-, vandesõnana)
Uks kinni, raibe! Kasi minema, raibe! Täisid täis, raibe! Kuradi, saatana, igavene raibe! Ah sa raibe hakkad veel vastu! Oota sa, vana raibe, ma sulle veel näitan! Ära läks, raibe! Vahi, kae raibet, või tema nõuab suuremat palka! * .. enne hakkab kits katust tõrvama, kui see tööle läheb. Säärane raibe! (Autor: A. Gailit. )
Oh sa raip! Ptüi raip, küll hammas valutab! Ai raip, või koguni lööma! Hobune, raip, hakkas lõhkuma! Kell seisab, raip. Haigus, raip, ei anna rahu. Mis see, raip, minu asi, kellega sa käid! Mis sa, raip, ehmatad! Siinsamas see raip mind varitseski. Mina teda raipa ootama ei hakka! * Karjapoisi-raip oli lehe plotskipaberiks võtnud.. (Autor: O. Luts. )
Kuradi, kurjavaimu raisk. Sa viimane, igavene raisk! Sa raiskade raisk! Ah sa raisk, küll sajab! Oota sa, vana raisk! Kisud riidu, raisk! Ära ehmata, raisk! Rikkus tuju ära, raisk! "Raisk,^" vandus vanamees südametäiega.
Oh sa reo, prillid jäid koju. Kärbsed, reod, hammustavad valusasti. Ei viitsi sõrmegi liigutada, igavene reo niisugune. Kõik sinu reo süü. Kass, reo, on pääsukese ära murdnud. Vaata reod, mis tegi! Kott, reo, oli liiga raske. Jalad, reod, kipuvad valutama. Kas temast reost siis jagu ei saada? Sihukesele reole tuleks naha peale anda. * ..<N>pomises: "Ikka reod need vandiraiujad ja Ungru krahvid, riisuda laipu nagu viimased hüäänid!^" (Autor: K. Saaber. )
Need sigudikud tööd ei viitsi teha. Pani ise, sigudik, oma tervise nahka. On alles sigudik, aina norib! Või sina armastad külapoissi, seda va sigudikku! Ah sa sigudik, või jalga laskma! Oh sa viimane sigudik, oled jälle purjus! * Vapp, va sigudik, ei taha kuidagi klantsima hakata.. (Autor: E. Vetemaa.)