Hüperonüümid:
keelenähtus 1(n)
liesoon 1(n)

nähtus, kus kahe sõna vahepausita hääldamise puhul esimese sõna (muidu hääldamata jääv) lõppkonsonant liitub järgnevale vokaaliga algavale sõnale (näit. prantsuse mes amis, hääldus [meza`mi] 'mu sõbrad')