küürduma 1(v), küüruma 1(v), küüru vajuma 1(v)
küüru jääma, tõmbuma v. vajuma
- Küürdunud selg, piht. * Holmi kogu oli losunud ja küürdunud, ent sellest hoolimata avaldas ta nägu teatud kõvadust. (Autor: E. Vilde.)
- Nende [= roomajate] küürunud kogud mustendasid liikuvate mätastena. (Autor: K. Rumor. )