kuulekus 1(n), obedients 1(n), sõnakuulelikkus 1(n), sõnavõtlikkus 1(n)

  • Täielik, pime, orjalik kuulekus. Lastelt nõutakse kuulekust. Rahvast püüti kuulekuses hoida. Ta tegi seda rohkem kuulekusest kui huvi pärast.