kurjus 1(n), õelus 1(n), tigedus 1(n), tõredus 2(n)

see, mis kedagi (teadlikult) nõrgestab või hävitab, see, mis on kõlbeliselt hukkamõistetav

  • Mind kohutas selle inimese kurjus. Su süda on kurjust täis. Ei tea, mis ta oma kurjuses oleks teinud. Tegi seda sulaselgest kurjusest. Lausus seda ilma vähimagi kurjuseta. Tuhkur on täis kurjust ja verejanu.
Hüponüümid:
saatanlikkus 1(n)