kubel 1(n), kupp 1(n)
järsku tekkinud väike lokaalne turse, muhuke nahal.
- Nõgestõve kublad. Kõvad kihelevad, sügelevad kublad. Nõges kõrvetas käele kublad. Nahale, ihule ilmusid punased kublad. Sääred olid nõgestest kublas, kuplades, kublal. Sääsed sõid näo ja kaela kupla, kublale.
- Nõgeste kõrvetusest tekkisid nahale kupud. * ..<N>näitas Helle-Mari oma saledat käsivart, millel roosatav kupp üles ajanud.. (Autor: M. Metsanurk.)