krambihoog 1(n), kramp 1(n), spasm 1(n)

lihaste tahtetu (valuline) kokkutõmbumine, tõmblev liigutus v. suurenenud pingus.

  • Paiksed, üldised krambid. Käe, jalgade, põselihaste kramp. Kramp sääremarjas, lõuapäras. Surmaeelne kramp. Haige vaevleb, väänleb krampides (maas). Kramp kiskus näo viltu, kõveraks. Kramp lõi jalga, sääremarja. Krambid tulevad peale, käisid peal. Maimuke sai krambid ja suri. Kerge kramp kõverdas suud. Nagu mingi kramp nööris kõri.
  • Kapillaaride spasmid. Nikotiin soodustab veresoonte spasme. Häälepaelte spasm. Bronhide, söögitoru, soolte spasmid. Spasm nööris kurku, pigistas kõri kokku.