kragistama 1(v), krigistama 1(v), pragistama 1(v), ragistama 1(v), rägistama 1(v), rigistama 1(v)

raginat tekitama; ragisema panema.

  • Läbi uinutava puudekohina kragistasid tankid oma roomikuid. (Autor: L. Vaher.)
  • Viha, valu pärast hambaid krigistama. Tuulehoog krigistas tuulelippu ja lõngutas väravat. * Võtit tuli tükk aega roostetanud lukus krigistada, enne kui ukse lahti sai. (Autor: A. Beekman.)
  • Keegi pragistab kuivanud pilliroos. Pragistab hagu murda, oksi põletada.
  • Koerad ragistasid haukuda. Sammi hakkas õues käredalt ragistama. 'Krääk-krääk,' ragistavad rukkis räägud. Heinaritsikad ragistasid käredalt. Mehed ragistasid naerda. Haige ragistas köhida. * Keskuse õues ragistas posti otsa riputatud plärakast.. (Autor: L. Vaher.)
  • Keegi rägistab värava kallal. * Rägistasid rukkiräägud, / kikkad hakkasid kirema.. (Autor: A. Kaalep.)
  • Rigistab aina valu pärast hambaid. Rigistas võtit, aga lukku lahti ei saanud.