koolitama 3(v)

kellelgi kooliharidust saada võimaldama, kellelgi koolis (eriti kesk- v. kõrgkoolis) õppida võimaldama

  • Enn koolitas end ise töö kõrvalt. Kavatses tütrest haritud inimese koolitada.
Hüponüümid:
ülikoolitama 1(v)