Hüperonüümid:
sõna 1(n)
kõnetlussõna 1(n), üte 1(n)

otsekõnes selle nimi või nimetus, kelle (või mille) poole pöördutakse (näit. Jüri, tule siia!) (EKSS)

  • Üte eraldatakse muust lausest komaga või komadega. (EKSS)