kõhistama 1(v), sihku laskma 1(v)

kõhinat tekitama, kõhisema panema (vaikse kõlatu naermise kohta).

  • Pealegi olen ma veel hull,' kõhistas rauk. (Autor: A. Must.)
  • Tedrekukk laseb tasakesi sihku. Metsis naksutas ja laskis sihku. * Heas tujus lööb ta [= kass] urri ehk nurub, tigedaks minnes hakkab aga turtsuma ja sihku laskma. (Autor: M. Kampmann.)
also
teder 1(n)
involved_agent
kõhistaja 1(n)