kilksatama _1(v), kilksuma _1(v), kõlksama _1(v), kõlksatama _1(v), kõlksuma _1(v), kõlksutama _1(v), tilksatama _1(v), tilksuma _1(v), tilksutama _1(v)

äkki korraks kõlksuma; kõlksti vastu puutuma, kukkuma vms.

• kilksatama _1(v) Haamer kilksatas alasile. Võti kilksatas põrandale. Adranina, vikatitera kilksatas aeg-ajalt kivisse.
• kilksuma _1(v) Sepikojas kilksuvad vasarad. Rautatud saapad kilksusid sillutisel. Söödi vaikides, ainult noad-kahvlid ja klaasid kilksusid aeg-ajalt. Mehel kilksusid ja kõlisesid medalid rinnas.
• kõlksatama _1(v) Kang kõlksatas vastu jääd. Vikatitera kõlksatas kivvi. Piimanõud kõlksatasid teineteise vastu. Ukselink kõlksatas. Nuga kõlksatas, kukkus kõlksatades kivipõrandale. Laudas kõlksatas mõni karjakell. Joodi terviseks, klaasid kõlksatasid kokku. Raha kõlksatas kasti.
• kõlksuma _1(v) Lehmakellad kõlksuvad. Vasarad kõlksuvad sepikojas. Labidas kõlksub vastu kive. Lusikas kõlksus vastu kaussi. Hobuserauad kõlksusid munakividel. Sõdurite rautatud saapad kõlksuvad sillutisel. Klaasid kõlksusid kokku. * Jälle tõusevad ja vajuvad käed, jälle kõlksuvad ja matsuvad pindad.. (Autor: E. Vilde.)