kikitama 1(v), kikki ajama 1(v)

(teraselt, väga tähelepanelikult kuulama jäämise v. kuulamise, väga tähelepanelikuks muutumise kohta)

  • Hobune, koer kikitab kõrvu. Kitsed kikitasid rahutult kõrvu. Rebane kuulas kõrvu kikitades. * Onu Laas naeratas vuntse kikitades. (Autor: A. Jakobson. )