kihlumine 1(n), kihlus 1(n)

abielukokkulepe, selle eelleping

  • Nende kihlusest ei teadnud esialgu keegi. Soovin teile kihluse puhul õnne. Noormees tühistas oma kihluse. Kihlust, kihlusi pidama, pühitsema. * Aga täna joodi Anne-Maist noorema õe Liine kihlusi. (Autor: L. Promet.)