käsn _1(n), köss _1(n), näss _1(n), nässakas _1(n), nässpakk _1(n)

väike, lühike, nigel olend

• käsn _1(n) Ole nüüd vait! Sel vanal käsnal on vahel peris teravad kõrvad. (Autor: O. Luts.)
• köss _1(n) Õunad olid pisikesed kössid. * Nagu vana köss puges Urbanson magamistoast välja. (Autor: R. Roht.)
• näss _1(n) Juhan oli lühike kühmus näss. Sealsed hobused on kõhnad nässid, aga vastupidavad. Tahaksin endale suurt koera, väikesest nässist ei hooli. Kevadeks närbusid õunad krimpsus nässideks. * .. peremees Jüri Puijat, säärane lühike, aga laiaõlaline ja karvadesse kasvanud näss. (Autor: O. Luts.)
• nässakas _1(n) Osta uus müts ja viska see vana nässakas minema. * Imestleti, et seesugune nässakas oli suutnud oma pojad ülikooli saata. (Autor: F. Tuglas.)