karastus 2(n), katsekivi 1(n), katsumus 1(n), proovikivi 1(n), proovituli 1(n), tuleproov 1(n)

erilist mehisust, vastupidavust ja meelekindlust nõudev, kedagi otsekui proovile panev olukord v. sündmus.

  • Spartalik karastus. Sai esimestes lahingutes tubli karastuse. Elukogemusteta ja vähese karastusega noorukid. * .. töö on igal ajal ihule ja hingele karastuseks. J. Hurt.
  • Sõda oli rahvale rängaks katsumuseks. Mehed karastusid lahingute rasketes katsumustes. Talus mehiselt kõik katsumused. Ollakse valmis igasugusteks katsumusteks. Viimane maavõistlus oli võistlejaile tõsine, eriline katsumus.
Hüponüümid:
eksam 2(n)