kaikuma 1(v), kajama 1(v), kõlama 4(v)
(kaja tekitades) kõlama; häältest, helidest täidetud olema
- Metsasügavuses kaiguvad kirvelöögid. Tänavatel kaikus kabjaplagin.
- Kajasid lasud, paugud, käsklused, pillihelid. Kaugel kajasid kirikukellad.
- Tema sõnad jäid mulle kõrvu kõlama.