kaikuma 1(v), kajama 1(v), kõlama 4(v)

(kaja tekitades) kõlama; häältest, helidest täidetud olema

  • Metsasügavuses kaiguvad kirvelöögid. Tänavatel kaikus kabjaplagin.
  • Kajasid lasud, paugud, käsklused, pillihelid. Kaugel kajasid kirikukellad.
  • Tema sõnad jäid mulle kõrvu kõlama.