kaduvik 1(n), mitteolemine 1(n), olematus 1(n)

< olematu; mitteeksisteerimine, ebareaalsus.

  • Nädalad ja kuud veeresid kaduvikku. * ..ja ma püüan ettekujutuses kaduvikust uuesti üles manada elukäiku.. (Autor: J. Kärner. )
  • Asjade, nähtuste olematus. Üks aasta on jälle olematusse läinud, kadunud, vajunud. Haige oli kaua olemise ja olematuse piiril kõikunud. * Ta ärkas äkki ja nagu ühe sööstuga hüpates olematusest tõelisusesse. (Autor: R. Janno. )
Hüponüümid:
disinvesteerimine 1(n)