kaapima 1(v), kaapsima 1(v), kõõpima 1(v), kraapima 1(v)

kõva, terava v. kareda esemega korduvalt mingit pinda mööda (kraapsti) tõmbama; sel teel midagi puhastama, uuristama vms.

  • Kraabib aknalt küünega jääd.