kaabakas 1(n), lontrus 1(n), lurjus 1(n), nadikael 1(n), närakas 1(n), näru 1(n), närukael 1(n), nurjatu 1(n), rajakas 1(n), tõbras 1(n), tõprik 1(n)

autu, nurjatult, sündsusetult, sageli ka seadusvastaselt toimiv inimene.

  • Kaabakate kamp. Igasuguseid kaabakaid hulkus ringi. Poeg on tal joodik ja kaabakas. Sel kaabakal pole vähimatki autunnet, valetab ja petab igal sammul. Ta on korralik mees, mitte mõni kaabakas. See on lausa kaabaka tegu. * "Lasen iga kaabaka maha, kes siin rüüstama ja vägivallatsema kipub!^" vastas ägedalt Mikk.. (Autor: R. Sirge.)
  • Ta on petis ja varas, igavene, viimane lurjus. Küll on lurjus, palga joob maha, lapsed kodus näljas. Valetad, lurjus! * On lurjus see, kes nõrga vastu tõstab käe. (Autor: J. Sütiste. )
  • On üks kaabakas ja närakas! Igavene närakas ja petis! Sa oled närakas, aga mitte mees! Keegi närakas on tema peale kaebamas käinud. Vaata närakat, mis tegi.
  • See mees on petis ja näru. Vaata kus näru, või käib teiste peale kaebamas! Kes võis arvata, et ta selliseks näruks osutub.
  • Ühe nurjatu pärast peavad teised kannatama. Sellist nurjatut tuleks karistada. Vaiki, nurjatu! Meie hulgas on nuhke ja nurjatuid. Küll ma sust, nurjatust, jagu saan! No mis sa ütled nurjatutele!
Hüponüümid:
siga 2(n)