jonni ajama 1(v), jonnima 1(v)

millelegi kiuslikult vastu seisma; oma soovi v. tahet kangekaelselt, mõistmatult läbi viia püüdma.

  • Ikka teen! jonnis Matu. Laps jonnis isaga vähem kui emaga. Jonnid end ogaraks. Laps jonnis sülle(võtmist). * Ma tean ju oma lapsepõlvest -- niikaua sai jonnitud, kui klaas mõdu käes.. (Autor: L. Kibuvits.)