jälitaja 1(n), püüdja 1(n), tagaajaja 1(n)

  • Talle ei meeldi kullimängus püüdjaks jääda. Politsei oli kurjategijate ja kelmide püüdja. Noorukesed õngitsejad on kirglikud püüdjad. Unustab hoidja, tabab püüdja. Vs.