intsident 1(n), vahejuhtum 1(n)

ootamatu (ebameeldiv) seik v. sündmus

  • Ebameeldiv intsident ülemusega.
  • Teekond möödus vahejuhtumiteta. Politseisse koondusid teated vahejuhtumitest: kuritegudest, avariidest, tulekahjudest.