intoksikatsioon 1(n), mürgistus 1(n), mürgitus 1(n), toksikoos 1(n), mürgistatud-olek 1(n)

mürgistatud-olek, mürgi toimel tekkinud haigusseisund.

  • Üldine, äge intoksikatsioon.
  • Äge, krooniline mürgistus. Sai seente söömisest kerge, raske, surmava mürgistuse. Suri mürgistusse, paranes mürgistusest. Riknenud söödad tekitavad, põhjustavad loomade(l) mürgistusi.
  • Käib umbrohu mürgitus herbitsiididega. Organismi mürgitus alkoholiga, nikotiiniga. Kerge, raske mürgitus. Iiveldus ja oksendus mürgituse tunnustena. Ära söö kaua seisnud vorsti, võid mürgituse saada.