innovaator 1(n), novaator 1(n), revolutsionäär 2(n), ümberkujundaja 1(n), uuendaja 1(n), uuenduslane 1(n)

uuendaja, uue looja v. algataja (näit. kunstis, teaduses, tehnikas); uute meetodite algataja töös.

  • Novaatorid ja vanameelsed.
  • Einstein sai revolutsionääriks teaduses.
Hüponüümid:
avangardist 1(n)