ilmutis 1(n), ilmutus 2(n), kodukäija 1(n), kummitaja 1(n), kummitus 1(n), vilbus 1(n)

(surnu) vaim; kollitav olend.

  • Hirmutav, halba ennustav kummitus. Lossis, majas olevat nähtud kummitusi. Liikus hääletult nagu kummitus. See mõte jälitab mind kummitusena. * .. läks äkki mäekülg lahti ja sealt paistis tore linnavärav. "Mis kummitus see siis on!^" hüüdis mees kohkudes.. (Autor: J. Parijõgi.)