heinaline 1(n), heinategija 1(n), looline 1(n), loovõtja 1(n)

see, kes niidab või kogub heina

  • Heinalised niitsid, võtsid loogu, pidasid keskhommikut. Kuhjameistriks oli kogenud heinaline.
  • Loolised luhas heina kokku panemas. * ..rehal tammepuust pulgad sees ja vars sile, et see loovõtmisel väledalt loolise käes libiseks. (Autor: K. Põldmaa.)