hahkuma _1(v), halliks minema _1(v), hallinema _1(v), hallistuma _1(v), halluma _1(v), hõbetuma _1(v)

hallikaks, järk-järgult halli(ma)ks muutuma.

• hahkuma _1(v) kiired tulid madalalt üle liivamägede. Taevas hahkus. (Autor: F. Tuglas. )
• hallinema _1(v) Habe, pea hakkas hallinema. Hallinevate juustega mees. Silmad hallinevate kulmude all lõid korraks särama. Vana hallinev naine. * Taevas hallineb järjest tuhksemaks.. (Autor: A. Tassa. )
• hallistuma _1(v) Ja Manglus ning hirmust hallistunud lakaga taanlane [= hobune] sobisid hästi. (Autor: L. Kibuvits.)
• halluma _1(v) Üle öö hallunud pea. * Nii halluvad juuksed meil, variseb meel.. (Autor: A. Haava.)
• hõbetuma _1(v) Hõbetunud meelekohad.