häbenematus 1(n), jultumus 2(n), riivatus 1(n)

ülbe ja häbematu julgus; riivatu tegu, sõna vms.

  • Mõistsin, kust pärines tütarlapse poisilik algatusvõime, julgus, häbenematus. (Autor: R. Sirge.)
  • Varga, kelmi jultumus. Jultumus teha, võtta, küsida. Tema jultumusel pole piire. Milline jultumus -- segada end teiste elusse! * Ja tal, Joonal, jätkus seejuures veel jultumust oma laste ema üle teinekord koguni kaksipidi mõelda! (Autor: A. Hint.)
  • Selles tüdrukus on peidus mingi riivatus. Süüdistab abikaasat riivatuses. Ära räägi riivatusi! Mõtleb, teeb riivatusi.