hääletoon 1(n), intonatsioon 2(n), maneer 2(n), toon 1(n)

kõneleja suhtumist, meeleolu, tunnet vm. väljendav häälevarjund (EKSS).

  • Mehe hääletoonis kõlas vanema inimese üleolek. (EKSS)
  • Poiss imiteeris suurepäraselt isa kõnemaneeri (EKSS).
  • Lahke, sõbralik, jäine, pilkav, vaenulik, üleolev toon (EKSS).
Hüponüümid:
kobiseja 1(n)