esindamine 1(n), esindus 1(n)

kellegi v. millegi nimel, eest v. volitusel esinemine v. tegutsemine; kuskil (mingi rühma näitena) esinemine v. olemas olemine (EKSS)

  • Koolitantsule pääses Audentest esindama kolme klassi ühistrupp.
Hüponüümid:
sekundeerimine 1(n)