ei 2(b)

üldisem, ilma verbita esinev eitussõna, mis eitab korrigeerivalt teat. lauseosa, või eelneb (harvemini järgneb) rõhutavalt, väidet kategooriliseks tegevalt eituslausele (viimases on hrl. verbiga koos esinev ei v. mõni muu eitussõna). (EKSS)

  • Sajad, ei, tuhanded hukkusid. (EKSS)