diil 1(n), sobing 1(n), tehing 1(n)

rahaline või äriga seotud toiming v. tegu, mis tekitab, muudab v. lõpetab mingeid õigusi ja kohustusi

  • Sobingut sõlmima, tegema, avalikustama. Sobingusse astuma. Oli need majad mingi sobinguga saanud. Häbiväärne sobing. * Fašism oli Hispaania vabariigi nüüdsama alla kugistanud, Müncheni sobing oli teoks saanud.. (Autor: E. Soosaar (tlk.).)