asjaline 1(n), asjamees 1(n), võimukandja 2(n)

asjamees, (tähtis) tegelane; see, kes asju ajab v. korraldab.

  • Ta oli omal ajal tähtis asjaline -- vallavanem. Kus mul asjaline! Ena, vaata mul asjalist. * ..üksikuid asjalisi tõttas raekoja poole. (Autor: R. Sirge. )