ärritama 2(v)

(meele)elunditele, kudedele jms. häirivalt mõjuma, neis ebameeldivat reaktsiooni esile kutsuma; füsiol. erutust esile kutsuma (EKSS)

  • Ere valgus ärritab silmi. Terav hais ärritas ninasõõrmeid. Kreem ärritas nahka. (EKSS)