äratõugatu 1(n), heidik 1(n), hüljatu 1(n), kõrvaletõugatu 1(n), väljatõugatu 1(n)

hüljatud olend

  • Vilets, armetu, kodutu heidik. Elu, saatuse heidik. See koer on heidik. * Maailma kiitus seal kentsakalt jaotub -- / kord oled heidik, kord võitud mees. (Autor: H. Runnel.)
  • Vang teab isegi, et ta on vang, on hüljatu.. (Autor: O. Urgart.)
Hüponüümid:
lindprii 1(n)
paaria 1(n)