ära ajama 2(v), minema ajama 1(v), minema kihutama 1(v), minema kupatama 1(v), minema lööma 1(v), minema puksima 1(v), tagasi ajama 2(v), ust näitama 1(v), välja ajama 1(v), välja kihutama 1(v), välja lööma 1(v), välja viskama 1(v)
energilise tegevusega kuskilt välja ajama, välja paiskama vms.
Ajas naise ära ja elab nüüd üksinda. Alaealised aeti peolt ära. Aja lehmad heinamaalt ära. Lumi oli kõnniteelt ära aetud.
Rahvas kihutas rõhujad minema. Mõisnik võis talupoja talust minema kihutada. Naaber kihutas ta koertega oma õuest minema. Kihutas kassi kanapoegade lähedalt minema. Ta kihutati laiskuse, saamatuse pärast töölt minema.
Majast, toast, korterist välja ajama. Loomad, kari aeti laudast välja. Vaenlane aeti maalt välja. Sellise ilmaga ei aja hea peremees koeragi välja. Aja endast laiskus välja. Kes sind nii vara välja ajas? * Sügisel rabeles ta põllul kividega, ajas nad maa seest välja ja seadis puutükkidele.. (Autor: A. H. Tammsaare.)
Karjalapsed kihutati juba hommikul vara voodist välja. Kihutas vitsahoopidega koera toast, karja viljast välja. Kihutas mind uksest, väravast, majast, korterist välja. Vallutajad, rõhujad kihutati linnast, maalt välja. Sõda oli inimesed kodudest välja kihutanud. Kihuta see mõte oma peast välja!
Lärmajad lööge saalist välja. Okupandid löödi maalt välja. Mees löödi parteist välja. Hommikul löön su varakult voodist välja!